How do Chinese L1 learners express Estonian static spatial relations?

https://doi.org/10.5128/ERYa19.01The aim of this research was to find out how differences in Chinese and Estonian spatial language influence the way L1 speakers acquire system expressing static relations. For purpose, a picture description task carried by 22 native speakers.The main finding that learners did not use support through attachment relation (expressed postposition küljes) or tip otsas) almost at all. Instead, they used simple relations adessive case peal) similarly their language, which stark contrast with usage. Expressing containment pose such problem Estonian.Another important had higher probability using native-like logic choosing between while describing pictures when suffixes lower adpositions.*** Kuidas hiina emakeelega õppurid väljendavad eesti keele staatilisi kohasuhteid?Artikli eesmärk oli uurida, kuidas ja vahelised erinevused staatiliste kohasuhete kirjeldamisel mõjutavad õppurite väljendamist keeles. Eeldati, et kohasõnade -käänete kasutust mõjutab see, 1) keeles on domineeriv väljendamine toetamissuhte kaudu ning kohasuhteid väljendatakse postpositsioonidega; 2) eri tüüpi toetamissuhteid samade väljendusvahenditega. Hüpoteesi kontrollimiseks vajalike andmete kogumiseks kasutati pildi kirjeldamise ülesannet, mille käigus õppurit kirjeldasid Bowermani Pedersoni (1992) pildiseeria 39 pilti. Esiteks eeldati, mõju väljendub selles, kasutavad kõige rohkem postpositsioone, mis lihtsat, ilma täpsema liigenduseta, toetamissuhet. Sealjuures peaks kasutatavaks kaassõnaks olema postpositsioon peal, kuna selle hiinakeelset vastet 上 shang ’peal, -l’ kasutatakse toetamissuhete väljendamiseks väga palju. Andmete analüüsil selgus, see eeldus peab paika, katseisikud tõepoolest ülekasutasid väljendusvahendeid (adessiiv, kirjeldamisel. Samuti puudusid pea täielikult teist väljendusvahendid, nagu küljes (toetamine kinnitumise kaudu) või otsas kinnitamise objekti tipuossa). Postpositsioon peal kasutatud kaassõna (kuid mitte kohaväljend). Teiseks käänded peaksid poolt pigem alakasutatud, puuduvad. Eriti alakasutatud need käänded, millega seesolemise suhet, seesolemissuhtega väheseid kohasuhteid. kohasuhte õppuritel analoogia tõttu keelega võtma vähem aega siis, kui liik sama. See ei pidanud tegelikult võis täheldada hoopiski käänete (eriti adessiivi) ülekasutust pikemat vastamise aega, langes kokku.